2011.12 Budapest - Varssav

katkendeid käsikirjast "novembrikuu päike"
tekst: Mihkel Kaevats
pildid: Mihkel Kaevats, @Porto
toimetanud: Madis Katz 

2.12.2011 22:49 Budapest-Varssavi rong

Janós ja Eszter tulid meid ära saatma.

Istusime viimast korda oma Joszéfvarosi

härraskorteri suures saalis ja rääkisime

kunstist, tühjast-tähjast, Marokost. Me kõik

olime kurnatud eelmise õhtu tihedusest &

dekadentsist.

Me lahkusime, Kelety rongijaam läbi

pimeduse ja udu kumamas nagu uks,

väga suur uks linna. Budapest.

Ei tea, kas õnnestub mul peagi naasta,

olla õnnelik siin K-ga?

_____

2011.12 Budapest

katkendeid käsikirjast "novembrikuu päike"
tekst: Mihkel Kaevats

1.12.2011 15:00 Kiss Joszéf utca, Joszéfvaros, Budapest

Istun meie korteri saalis ja mõtlen:

kas suurte kodanlike (romaani-)kirjanike sõnade väärikusele

lähekski vaja nii palju ruumi, vana kivi & aega ümber?

Võimalik, et mitmedki klassikud on elanud sellistes oludes.

Kuigi, ega üksnes klassiga ei seleta ära geniaalsust.

Kuid midagi selles tõdemuses on. Praegu tundub see tuba

igal juhul dekadentlik, väga vana ja vanamoodne.

Ja külm – täna on Budapestis krõbedam kui eile.

See külm väsitab: oleme mõlemad kurnatud hommikusest

jalutuskäigust. Võibolla ka reisist endast.

Ostsime just bussipiletid Varssavist Riiga,

peagi siseneme nendesse barbaarsetesse

maanteede maadesse,

kus pole märkimisväärset rongiliiklust. Äralõigatud

Euroopast.

Ilma rongita kaob mõnes mõttes ka geograafia.

Aga selle tunneli lõpus on üks väike tuba Tartus,

loodetavasti korterinaabrite poolt soojaks köetud:

pehme kodune elu ühes juba ülepea kasvanud

kohustustega.

Lähme homme loomaaeda, ütleb K. Lähme,

see sobib väga hästi. Kas sa tead, kus see on?

14. linnaosas, ahjaa, Varosligetis, mhmh.

Teeme seda siis Riia loomaaia asemel,

mida millalgi plaanisime.

Tea, kas seal kaelkirjakut on?

_____

2011.11 Ljubljana - Budapest

 katkendeid käsikirjast "novembrikuu päike"
tekst: Mihkel Kaevats
pildid: Triin Rebane, @Porto
toimetanud: Madis Katz

29.11.2011 15:52 Ljubljana-Budapest hommikuses rongis

Võrades palju tuulepesasid, päev juba lühem,

udu on üle kogu maa, mis näha,

kõrred hallid ja valged, seljataga kaljud ja jõed. Tasandik.

Terve hommiku ootas K Ungari piiri,

une pealt saabus piirilinn Hodos, kus vahetati vedureid

ja töömehed harjasid liiva kiviparketi vahele.

Sõime võileibu, jõime valget Sloveenia veini

ja K kordas iga mööduva jaama nime.

Vagun on tühi. Miks? See on üks ilusamaid rongisõite,

mis ma kunagi teinud olen. See on imelik ja

mugav samal ajal – meie päralt on terve kupee.

Udused nukrad künkad ja väljad kaovad eesootavast

seljataha ja võibolla ei näe me neid enam kunagi.

Hämardub. Valges nägin üle taeva lendavat lennukit

ja mõtlesin kupees pikutades, kui hea on, et me

sel reisil

enam ühtegi lennujaama minema ei pea.

____

 

 

2011.11 Trieste bussijaam

katkendeid käsikirjast "novembrikuu päike"
tekst: Mihkel Kaevats
pildid: Kätlin Lõbu ja "Äpu", @Porto
toimetanud: Madis Katz

28.11.2011 18:36 Trieste bussijaam

Ida-Euroopa

võtab meid vastu

kookus selgade, vanainimestehaisu,

üle joonte läinud meigi,

sätendavate sääriste, odava lõhnaõli

ja äravahetamatute kaubanduspindadega...

Üks memmeke vaatab meid risti üle

ootepinkide seljatoe ja ei jäta järgi:

oleme selgelt mingit sorti ilmutised,

mitte päris lääs ja mitte päris selgelt ka ida.

Selgelt liiga blondid nagunii.

Siis marsivad mööda kaks habetunud

uljapilgulist vabamõtlejat mustadest mantlites,

justnagu Musta Käe Vennaskonnast.

Kas nemad näevad ka mõne hetke pärast,

et Osama on elus ja end Trieste’i rongijaama ees

põhja joonud?




_____

 

 

 

 

2011.11 Veneetsia - Trieste

katkendeid käsikirjast "novembrikuu päike"
tekst: Mihkel Kaevats
pildid: Kätlin Lõbu ja "Äpu", @Porto
toimetanud: Madis Katz

28.11.2011 16:17 Veneetsia-Trieste rong

Laguun jääb seljataha nüüd: need kurvad lambid

raudtee ääres vees nagu nööpnõelad padjas,

see lagane püha vesi.

Kõigest sellest üleküllusest meeles vaid üks

õlu hapukurkidega tühjal nurgatagusel kail,

ja pöörduv päike üle Püha Markuse

idamaiste kuldsete mosaiikide. Jah.

Võibolla on mõnes Itaalia linnas liiga palju koos.

Kindlasti liiga palju suveniire.

Tee hoolitseb teeliste eest, täna saime

sellele jälle kinnitust. Võibolla sellepärast tulebki

end usaldada teekonnale. Reisiväsimus

teeb vabaks.

_____